Ajalugu

Esimesed tuuleveskid Eestis pärinevad 14. sajandist. Tuuleveskite ehitamisel võeti eeskuju Lääne-Euroopast, kus valmistati kogu kerega pööratavaid pukktuulikuid. Selliseid tuulikuid oli eriti rohkelt Lääne-Eestis. Ühtlasi olid tuulikud sealkandis ka talu iseolemise sümboliks. Mujal Eestis kerkisid mõisate juurde suured peast pööratavad hollandi tüüpi tuulikud. Nende ehitamine hoogustus eriti 19.–20. sajandil, sest siis laienes taoliste tuulikute ehitamise õigus ka talupoegadele.

Habaja mõisa tuuleveski on tüübilt hollandi tuulik ehk hollandlane, see on tüvikoonuselise kujuga, mitmekorruseline ning paekivist ehitatud tuuleveski. Hoone küljele on ehitatud 20. sajandi I poolel väike ühekordne viilkatusega juurdeehitus eluruumiks. Tuuleveskisse pääseb hoone vastu ehitatud väikese eeskoja kaudu (Muinsuskaitseameti koduleht).